Maitseained

Keedusool on tähtsaim maitseaine, pisut soola lisatakse isegi magusale taignale. Kui taigen valmistatakse vedelikuta, lisatakse sellele ainult puhast peensoola. Jäme ja tume sool lahustatakse väheses vees, pealekogunenud vaht, samuti sete eemaldatakse.

Kaneelikoortest jahvatatud pulbrit lisatakse taignatele ja täidistele.

Ingverijuurt ja nelki pannakse peeneks hõõrutult peamiselt mee- ja siirupikookidesse. Mõlemad, eriti aga nelk, on väga terava maitsega, mistõttu tuleb neid taignale lisada tagasihoidlikult.

Muskaatpähklit kasutatakse riivitult nagu eelmisi.

Köömneid puistatakse leibadele, saiadele ja küpsetistele või lisatakse mõningatele taignatele.

Aniisi tarvitatakse niisamuti kui köömneid. Seda lisatakse aga küpsistele tagasihoidlikult, sest aniis on tugeva, pisut imala maitsega. Aniisiga maitsestatakse ka dieetküpsetisi. Esiletükkiva maitse tõttu varjab see soola puudumist dieetleibades.

Musta ja valge pipraga (viimast saadakse valminud pipraterade koorimisel) maitsestatakse täidiseid, nad sobivad ka piparkoogitaignasse. Punane pipar (paprikapulber) on valmistatud kuivatatud punase kibepipra kaunast, sellega maitsestatakse täidiseid ja soolaseid muretaignaid. Lisatakse mõõdukalt.

Kakaod pannakse taignatesse, võõpadesse, kreemidesse ja täidistesse. Kakao seguneb paremini kui ta taignasse panemisel jahusse sõelutakse. Kreemide ja võõpade valmistamisel aga eelnevalt suhkruga segatakse. Kakaoga valmistatud küpsetised muutuvad seismisel kiiresti kuivaks.

Kardemoni seemned vabastatakse kõigepealt kapslist, kuivatatakse ja tõugatakse hästi peeneks. Pannakse saia-, vormikookide, mee- ja siirupikookide ning küpsetiste taignasse.

Safran on kohane peamiselt magusate saiade ja vormide valmistamisel. Safran kuivatatakse, hõõrutakse pulbriks, leotatakse tulises piimas või vees ja lisatakse vedelale taignale.

Vanillikaun annab väga meeldiva maitse tordi- ja koogikreemidele kui ka taignatele. Kreemide valmistamisel keedetakse vanillikauna piimas või suhkrusiirupis ja saadud aromaatne vedelik lisatakse maitsestamiseks. Tumedamatesse taignatesse võib panna peeneks hakitud vanillikauna. Kuna vanillikaunu hoitakse suhkrus, on ka see suhkur aromaatne ja sobiv maitsestamiseks.

Vanilliin on saadud sünteetilisel teel, on võrdlemisi tugeva maitse ja lõhnaga, seetõttu lisatakse seda taignale või kreemidele tagasihoidlikult.

Vanillsuhkur sisaldab ainult 2.5% vanilliini ja on seega üsna nõrga vanillimaitsega.

Loorberilehed on tuntud liha- ja kalatoitude maitseainena, kuid kuivatatud ja peenestatud loorberilehtedega saab maitsestada ka taignaid. Loorberilehepulbrit lisatakse taignale (saiataigen, piparkoogitaigen) üsna vähe. Meenutab kardemoni maitset.

Õlid – mõrumandli-, sidruni-, kardemoni-, roosiõli jt. saadakse naturaalsetest maitseainetest. Naturaalsed õlid on väga kanged, sellepärast lisatakse neid, olenevalt taigna kogusest, 1-2 tilga haaval.

Essentsid on saadud sünteetilisel teel. Nendega maitsestatakse külmi kreeme ja immutussiirupeid. Lisatakse tagasihoidlikult. Essentsiga pole mõtet taignaid maitsestada, sest kuumutamisel aromaatsed ained lenduvad.

Alkohoolsed joogid – rumm, konjak, liköör, vein on aromaatsed, nendega maitsestatakse koogi- ja tordikreeme ning immutussiirupeid, on kohased ka kergitusainena.